Prindi 
Icon

Sina ja kirik

Meie kiriku jumalateenistused ja üritused on avatud kõikidele, vaatamata sellele, kas inimene on koguduse liige või millise koguduse liige ta on. Sellegipoolest võib esmakordselt kirikusse tulijal tekkida küsimusi, kuidas siin olla või mida tuleks teha.

Kirik on kristlaste kodu, niisiis aitab ka siin kuldreegel: mida sa teeksid/ei teeks teise inimese kodus, seda tee/ära tee ka kirikus. Samas on kirik kõikidele avatud kodu, kus igaüks peaks saama tunda end hästi ja oodatuna. Seepärast ei maksaks karta ega arvata, et tuleb tingimata kramplikult täita mingeid arusaamatuid reegleid.

Ristimine

Kiriku liikmeks saadakse ristimise kaudu.

Metodisti kirik ristib nii väikelapsi kui täiskasvanuid, kuna kõik inimesed vaatamata eale vajavad Kristust. Ristimine on sakrament, st Jumala nähtamatu armu nähtav märk. See on kristlase-teekonna algus, kui Jumal sünnitab inimese Püha Vaimu kaudu uuesti ja inimene liidetakse - Piibli väljendit kasutades - "Kristuse ihuga", st kogudusega. Ristimise eelduseks inimese poolt on usk - lapse ristimisel Kiriku ning vanemate ja ristivanemate usk, täiskasvanu puhul tema enese usk ja tahe saada ristitud. Lapse ristimisel peab vähemalt üks vanematest olema kristlane ja ta peab tegema kõik, et kasvatada ristitavat last kristlikus usus. Kuna ristimine on Jumala tegu, saab see toimuda ainult üks kord elus.

Ristimissooviga võid julgesti pöörduda koguduse pastori poole.

Konfirmatsioon ehk leer

Kui inimene, kes on lapsena ristitud, jõuab sellisesse ikka, mil ta ise võib anda tunnistust temas olevast usust, siis kinnitab ta oma ristimises tehtud lepingut ja võtab tema eest antud tõotused iseenda kanda. Seda pidulikku talitust nimetatakse konfirmatsiooniks. Konfirmatsioonile eelneb tavaliselt leerikursus, kus käsitletakse usu põhitõdesid ning küsimusi metodisti kiriku ning ka Võru koguduse kohta. Leerikursus EMK Võru koguduses toimub kevaditi ning lõpeb kas nelipühal või maikuu viimasel pühapäeval.

Armulaud

Kui ristimine on kristlase-tee alguse sakrament, siis teeloleku sakramendiks on armulaud. Armulaud on lõpuni seletamatu müsteerium, kus inimene ühest küljest leiab patte andestavat armu, teiselt poolt jällegi hingelist ja füüsilist tervenemist ning jõudu elada kristlasena ning teenida oma kaasinimesi. Armulaud on koht, kus me kohtume oma Lunastaja Jeesusega ja kus me saame osa Tema lunastustööst. Meie usume, et Kristus ise on armulauas reaalselt kohal.

Meie kirikus on nn "avatud armulaud", mis tähendab seda, et igaüks, kes usub Jeesusesse, kes on ristitud, ja kes tahab kohtuda Temaga sellel pühal söömaajal, on teretulnud sellest osa võtma. Tähtis ei ole, millisesse kogudusse sa kuulud, kui vana sa oled, kas oled ristitud lapsena või täiskasvanuna - kõik on teretulnud! See ei ole meie koguduse laud, vaid Issanda Laud, kuhu Ta kutsub kõiki, kes on Tema omad. Armulaud toimub meie koguduses iga kuu esimesel pühapäeval.

Pühapäevane jumalateenistus

on koguduse elu keskpunkt. Kõige lihtsamalt väljendudes on kristlaste jumalateenistus aeg, mil tullakse kokku, jutustatakse Jumala suurtest lunastustegudest maailma heaks (Pühakirja lugemine ja jutlus), pühitsetakse seda osadussöömaajaga (armulaud), palvetatakse üksteise ja kogu maailma eest ning tänatakse ja kiidetakse Jumalat.

Kristlased pühitsevad pühapäeva, kuna sel päeval tõusis Jeesus surnuist üles. Seega on ta justkui iganädalane "väike ülestõusmispüha".

Olulisel kohal on jumalateenistuses Piibli lugemine ja jutlus, mis sisuliselt tähendab loetu tõlgendamist tänapäeva inimese jaoks ja meie kaasaja kontekstis.

Jumalateenistuse kulminatsioon on armulaua pühitsemine, kus Jumal annab inimesele iseennast ja Püha Vaimu kaudu toob ajaloos kord ammu aset leidnud lunastussündmused - Jeesuse kannatuse ja surma meie patu pärast ning ülestõusmise meie heaks - käesolevasse hetke, nõnda et armulaual leiba ja veini vastu võtva inimese jaoks saavad need sündmused taas kord sügavamaks tegelikkuseks. Armulauale tulekuks ei ole tarvis end ise "pühaks teha" - on vaid tarvis äratundmist, et just seal saad sa andestust, abi ja jõudu. Armulauast tuleks osa võtta nii sageli kui võimalik - see ei ole mitte erilise "patususe" näitaja, vaid võimalus sügavamaks ja elavamaks osaduseks oma Issandaga.

Jumalateenistus on tervik, seepärast tuleks püüda jõuda kirikusse teenistuse alguseks ja mitte lahkuda enne lõppu.

Jumalateenistus ei ole ainult pastori ühemehe-show, see on terve koguduse ühine ettevõtmine. See väljendub Pühakirja lugemises erinevate inimeste poolt, oma kogemuste jagamises, ühises laulmises ja palvetamises. Igaüks on vajalik!

Palvus

Mitmesugused palvused on eriline aeg ühiseks palvetamiseks ja tänuks kirikus koos teiste inimestega. Sellised avalikud palvused on kirikus tuntud juba esimesest sajandist peale. Palvusi on mitut laadi - vabamas vormis palvused, kus juhtmõtteks loetakse mingi koht Piiblist ja palvetatakse ühekaupa vastavalt vajadustele ja sisetundele. Lisaks sellele on liturgilised palvused, kus teenistuse kulg on kindlalt fikseeritud ning kus palvetamine toimub enamjaolt üheskoos: kas lugedes või lauldes ühiseid palveid.

Piibliring

Kristlaste Pühakiri on Piibel. Et teada, mida usutakse, tuleb olla tuttav oma usu Pühakirjaga. Piibli uurimisega tegeletaksegi piibliringis. Meie koguduses toimub see kõigile avatud sõbralikus vestlusringis, kus igaühel on võimalus avaldada oma arvamust ja küsida - ükski arvamus ei ole kohatu ja ükski küsimus liiga rumal.

Hingehoid ja piht

Piht on vaimulik toiming, milles inimene tunnistab pastori juuresolekul Jumalale oma patud ja saab pastorilt pattude andeksandmise kuulutuse. Pihile saab tulla ristitud inimene. Seda sellepärast, et pihil tegeletakse usklikuna tehtud pattudega. Suurim patt on see, kui inimene ei paranda meelt ega usu Jumalasse, kõik ülejäänu tuleneb sellest ja seega oleks mõttetu alustada nn "valest otsast". Pihtimisel kehtib pihisaladuse nõue, st pastor ei või pihil räägitut avaldada ja seda ei saa temalt keegi ka nõuda.

Oma muredest võib pastoriga rääkida ka nn hingehoidlikul vestlusel. Selleks ei pea olema ristitud. Tuleb vaid leppida pastoriga kokku sobiv aeg.

Laulatus

Kui mees ja naine soovivad ühendada oma elud ja rajada perekonna, siis pühitseb kirik nende abielu ja palub neile Jumala õnnistust. Meie kirikus laulatamiseks peab vähemalt üks abiellujatest olema kristlane. Praegu Eestis kehtiv seadus annab vaimulikele perekonnaseisuametniku õigused ja seega pole lisaks laulatusele vaja oma abielu veel ka perekonnaseisuametis registreerida. Selline võimalus on ka meie koguduses laulatades. Laulatamise või kiriku kasutamise sooviga laulatuseks pöördu koguduse pastori poole.

Matus

Matus on pühalik talitus, mis on mõeldud tänuavalduseks Jumalale Tema kingitud elu eest ning hüvastijätmiseks siit ilmast lahkunuga. Me usume, et igaüks, kes sureb, uskudes Jeesusesse Kristusesse kui oma Lunastajasse, tõuseb kord üles ja elab igavesti Jumala juures. Seepärast, olgugi, et kristlik matus on leinatalitus, on ta ka väga suurel määral selle lootuse ja ülestõusmisrõõmu kuulutus ning usu kinnitus. Kristlik ärasaatmistalitus võib toimuda nii kodus, kirikus, kui surnuaiakabelis. Matusetalituse korraldamiseks saab nõu ja abi koguduse pastorilt.

Kui soovid kiriku elus aktiivsemalt kaasa lüüa

Selleks, et koguduse elus osaleda, ei pea tingimata olema koguduse liige. Siiski, nagu iga perekond on omavahel lähedalt seotud inimeste ühendus, nõnda ka kogudus. Teise perega võib tihedalt suhelda, kuid mingis punktis tuleb paratamatult sisse vahe - nemad on perekond, mina aga siiski väljaspool-olija, mis sest, et väga lähedane.

Et saada kogudusepere liikmeks, tuleb võtta vastu ristimine. Ristimises annab Jumal inimesele vaimuanni, millega ta saab hakata koguduses kaasa teenima. See võib olla muusika, kõnelemine, palvetamine, juhtimine, hoolekanne - mis iganes, tähtis on, et see and on teiste teenimiseks.

Kui tunned kutsumust kirikutööle - vaimulikuks (pastoriks), diakoonia- või sotsiaaltöötajaks, kirikumuusikuks, noorsootöö juhiks, pühapäevakooli õpetajaks vms, tuleb selleks omandada vastav eriharidus. Meie kirik koolitab oma töötegijaid Eesti Metodisti Kiriku Teoloogilises Seminaris , kuid hariduse võib omandada ka mõnes muus tunnustatud õppeasutuses.

Metodistidel on "terviklik elukäsitlus". Me ei ole "kultuurivaenulikud" ega ükskõiksed ühiskonna või poliitiliste küsimuste suhtes. John Wesley innustas metodiste lööma kaasa ühiskonna elus, omandama head haridust, lugema väärtkirjandust; ta ise oli raamatute masstiraazhis kirjastamise ja levitamise eestvedajaid Inglismaal.

Me ei taha jagada elu "vaimulikuks" ja "ilmalikuks", vaid võtame kogu elu ja tervet maailma kui kingitust Jumala käest ja püüame olla Jumala kaastöölised kõiges heas.

Teksti kasutasime kohandatult  EMK Püha Luuka koguduse veebilehelt

Welcome 200GBP Bonus at William Hill here.